Tunnen, kuidas haigus tulema hakkab. Külm on siin endiselt, kuigi teised ütlevad, et täna on juba normaalne. Mina värisen. Varbad külmetavad, hea meelega võtaks pitsi viina, paneks villased sokid jalga ja poeks sooja ahju kõrvale.
***
Mõnikord pakitakse su hing nii lahti, et raske on seda tagasi kokku saada. Ja nii käidki... lahti pakitud hingega. Kõnnid mööda poolpimedat tänavat ja lased pisaratel voolata. Inimesed vaatavad. Mõni jääb kohkudes seisma. Sul on piinlik ja samas täiesti ükskõik. Sa ei suuda neid pisaraid peatada. Vähemalt sel õhtul mitte.
lõpp haakub väga hästi blogi pealkirjaga, aga loodab, et mitte väga tõsielu :)
VastaKustutasaaks see sügis juba otsa.
Kusjuures on tõsielu...
VastaKustutaMinul oli ka täna külm, värisesin, paha oli. Aga see polnud külmast, vaid väsimusest. Ehk olid/oled sinagi lihtsalt väsinud.
VastaKustutaPai! Läheb paremaks.