19 juuli, 2012

Minu esimesed makroonid


Millegipärast hakkas see mõte mind üha enam kummitama. Makroonid, makroonid, makroonid... Ma ei olnud neid kunagi varem isegi maitsta saanud... Aga seda ahvatlevamad nad tundusid. Ma pean neid saama! Ja ma pean neid ise tegema! Mitmeid tunde ja mitu päeva erinevates blogides, mitmed videod ja õpetused.. Hirmu-ja õudusjutud sellest, kui raske makroone teha on ja kuidas nad kuidagi õnnestuda ei taha... Mõte sellest plaanist üldse loobuda? Ei! No mis mõttes on raske teha??!! Peab saama :) Ja saigi. Kõige rohkem oli toeks Dagrise blogi. Siit ka retsept ning juhised: 

 Makroonide põhiretsept:
  • 90 g munavalget
  • 110 g mandlijahu
  • 200 g tuhksuhkrut
  • 30 g suhkrut

 Kõik komponendid oleks soovitav üle kaaluda ning kuivained läbi sõeluda. Munavalged vahustada tugevaks vahuks. Alustada keskmiselt kiiruselt, natukese aja pärast lisada 30 g suhkrut ning tõsta kiirust. Segada juurde mandli-tuhksuhkru segu. Segada ei tohi ei liiga vähe ega liiga palju. Munavalgest peaks niipalju õhku välja lööma, et makroonid ei kerkiks kuplisse, aga liiga vedelaks ka ei tohiks lasta. Võtta tavaline ümmargune 1 cm läbimõõduga kondiitripressi otsik. Pressi tuleb hoida küpsetuspaberi suhtes otse. Küpsetuspaber panna kohe ahjuplaadile. Antud kogusest tuleb kaks plaaditäit. Edasi tuleb valmis makroonid jätta umbes tunniks tahenema. Küpseta 150-kraadises ahjus 8-12 minutit. Umbes 3-5 min pärast küpsetuse algust hakkavad moodustuma "jalad". Ahjust äravõtmiseks õigel hetkel tuleb sõna otseses mõttes ahju kõrval passida (pruunistunud servi ei tohi tekkida!). Lasta jahtuda. Kui makroonid on valmis ja jahtunud, siis suruda kahekaupa täidise ümber kokku. 

Ei tundu ju nii keeruline? Või siiski? Korralikku ja õige temperatuuriga küpsetusahju mul siin Tartus endiselt ei ole (võtan juba tükk aega hoogu, et endale uus osta, aga... jah... ). Kasutasin siis järjekordselt ära külaskäiku Pireti juurde, lootes muidugi, et ta mulle ka appi tuleb :) Minu tagasihoidlikud appihõisked jäid seekord vastuseta, sest Piret istus ninapidi paberites ning ei teinud kuulmagi, et mina köögis hädas olen ja munavalgega maadlen... Mis mul muud üle jäi... Pidin ise hakkama saama. 
Mandlijahu mul ei olnud, selle jahvatasin mandlilaastudest. Kõik ained kaalusin korralikult üle. Segu uurisin pikalt- on magma või ei ole? Kondiitripressi mul ka polnud. Kilekott ajab ehk asja ära... Esimene ports sai küll üsna kobalt plaadile, teisega läks lihtsamalt ja kolmas tuli juba ilusam (ma sattusin nii hoogu ja tegin järgmisel hommikul uue portsu). Tuleb tunnistada, et ühe plaaditäie suutsin tegelikult natuke üle ka küpsetada (see plaaditäis oli ahjus ca 11-12 min, teised 9-10 min.) ja esimesest portsust tulid osad "nibudega". Maitset see viimane muidugi ei muutnud. Täidiseks oli meil poepäritolu sidrunivõie.
Aga esimese korra kohta päris kobedad ju? Või mis? :) Ise jäin igatahes rahule ja teised, kes maitsta said, kiitsid samuti. Hirm on ületatud ning järgmisel korral katsetan juba julgemalt.
Ja nüüd vist tuleb tõesti endale uus ja korralik väike ahi muretseda :)





1 kommentaar: