Pannkoogihõnguline kesknädal

Mõnikord on nii vähe vaja, et niru olemine mõnusamaks muutuks. Ontlikud vanahärrad raamatupoe diivanil raamatuid sirvimas ning maailmaasju arutamas. Pannkoogid ja vaarika-sõstramoos. Külm piim ja soe tuba. Hea muusika taustaks.

Ja siis on nii vähe vaja, et see mõnus olemine uuesti niruks muutuks...

Kukeseene-riisiroog

Alati on nii, et lähen turule plaaniga osta sealt kilo kartuleid, aga tulen tagasi palju suuremate kottidega. Ja kartulitele lisaks on seal tavaliselt ka igasugust muud kraami, mida algul nagu polnudki plaanis osta. Seened näiteks. Viimane võimalus värskeid kukekaid saada. Hind on vaikselt juba tõusma hakanud ja seenedki pisut vesisemad. Aga maitsevad ikka hästi. Ja tahaks seda suvemaitset ju külma sügisesse ja talve kaasa saada. Ja kui ise metsa ei saa, siis peab turuga leppima.

Kukeseene-riisiroog

Paremat nimetust ei oska sellele toidule anda. Lisaks riisile sisaldab roog veel sinki, sibulat ja loomulikult seeni. Maitseks soola, pipart ja tilli. Sarnane retsept on ka Nami-Namis.

Kaerahelbe-plaadikook õuntega

Õunauputus on vist igal pool. Isegi seal, kus päris oma õunaaeda ei ole. Aga õunakoogid on ju head, kuigi seda on vist üsna raske otsustada, milline neist see kõige-kõige on. Üheks minu viimase aja lemmikuks on Kaerahelbe-plaadikook õuntega.

Põhi:
3 muna
1 kl suhkrut
100 g margariini
2 kl kaerahelbeid
1 kl jahu
2 tl küpsetuspulbrit
1/2 kl piima

Kate:
1 l õunalõike
suhkrut, kaneeli

Vahusta munad ja suhkur. Lisa jahtunud sulamargariin, kaerahelbed, küpsetuspulbriga segatud jahu ning kõige lõpuks piim. Sega. Tõsta taigen võitatud ahjuplaadile, rulli laiali. Pane peale õunatükid ning puista üle suhkru ja kaneeliga. Küpseta 175C juures ca 40 minutit.
Allikas: Laine Remmelgas "Küpsetame ise II"

Tainast ei ole ühelgi korral rullida õnnestunud- liiga vedel. Isegi siis, kui piima lisamata unustasin :)

Aeg mütsivarud üle vaadata

Ühel õhtul teatas ema, et tahab uut mütsi. Ja vaatas siis minu poole. Nojah, ma sain ju vihjest aru küll. Mingi idee oli tal olemas, aga mulle ei ole seda ju nii lihtne seletada. Sirvisime siis erinevaid raamatuid ja ajakirju. Lõpuks leidsime Kirju Kummuti Mütsiraamatust ühe mütsi, mis oli enam-vähem just selline. Siinkohal pean tunnistama veel ühte asja- ma absoluutselt ei oska neid mustreid ja õpetusi lugeda. Isegi kõige lihtsamaid mitte. Heegeldada spiraalselt- vot sellest sain aru küll. Heegeldasin siis... ja tulemus on selline:

Ema oli rahul ja väitis, et just sellist ta tahtiski. Kuna mütsi oli tegelikult hea ja lihtne heegeldada, siis mõtlesin, et teeks ühe sellise veel... Aga uskuge või mitte- ei oska enam. No ei tule nii nagu tahaks! Üks lainetas liiga palju, üks jäi liiga väike... Lootusetu.

Õuna- kaneelimuffinid

Järjekordne külaskäik Doora juurde venis tervelt nädala pikkuseks:) Seda olen ma vist juba maininud, et tal on selline mõnus ja parajalt suur köök ning hea ports huvitavaid kokaraamatuid. Ja see kõik kohe kutsub kokkama. Kuna sügis on käes ja metsad-aiad igasugu kraami täis, siis tuleb ju üht-teist ka purki panna. Ämbrisalatist ja seentest rääkis Doora oma blogis.
Ühel õhtul vallutasin mina köögi ja tegin õuna- kaneelimuffineid.

Õuna-kaneelimuffinid

Põhi:
3 dl jahu
1 1/4 dl suhkrut
3 tl küpsetuspulbrit
1/2 tl kaneeli
natuke soola
100 g võid
2 õuna
1 dl tükeldatud pähkleid
1 muna
1 1/2 dl piima

Kate:
1 tl kaneeli
1 kuhjaga sl fariinsuhkrut

Kuumuta ahi 200 kraadini. Sega jahu, suhkur, küpsetuspulber ja kaneel. Haki võiga segamini. Pane segust 3/4 dl kõrvale. Puhasta ja koori õunad, lõika kuubikuteks. Sega koos pähklitega taina hulka. Klopi lahti muna ning sega piimaga. Lisa tainale. Sega ühtlaseks ning tõsta pabervormidega vooderdatud muffinipanni pesadesse. Täida 3/4 ulatuses tainaga. Sega kõrvalepandud jahusegusse kaneel ja fariinsuhkur. Jaga muffinivormidesse. Küpseta 200 kraadi juures 20 minutit.

Retsept on pärit raamatust "Õunakoogid" (sarjast 100 rooga).

Õunu ja kaneeli panin mina tegelikult rohkem. Muffinid said mõnusalt kaneelised, kuid jäid natuke kuivad. Kohvi-tee kõrvale olid mõnusad :)

Tagasi. Papudega :)

Päris maha kanda mind veel ei tasu :) Viimased nädalad lihtsalt möödusid ruttu (liiga ruttu) ja endale tundub ka uskumatu, et september on juba käes... Tegelikult on mõnikord päris hea eemal olla.
Päris tegevusetult need nädalat muidugi ei möödunud ning valmis sai päris mitu paari papusid. Hetkel neil veel omanikke pole, aga küll leiame ;)