Käsitöö olen küll unarusse jätnud ja eks selleks on ka põhjust. Või tegelikult ei ole ju mingit põhjust, aga vabanduse leiab alati. Pole aega, pole ruumi, pole tahtmist ega tuju. Mõnikord natuke ikka midagi nikerdan. Selliseid pisikesi asju, mis kiiresti valmis saavad ja mille tegemine on ammusest ajast selge. Papud. Õpetus pärineb põhikooliaegsest käsitöötunnist. See on salvestunud mällu, kirja ma seda panna ei oska.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar