Sipsikud

Mart hakkas Anule sünnipäevaks nukku tegema.
Esimesel päeval tegi keha.
Teisel päeval tegi pea.
Kolmandal päeval tegi kaks kätt.
Neljandal päeval tegi kaks jalga.
Ja siis õmbles ta pea kehale külge
ja siis veel jalad ja käed.
Viimaks oli nukk valmis.

Eno Raud "Sipsik"

Sipsiku keha lõige on pärit Isetegijast


Får jeg presentere- Sipsik- en kjent barnebokhelt her i Estland :)

Ahjuõunad jäätisega

Külaskäik Pireti juurde ja nagu meil juba traditsiooniks on saanud, siis päris palju aega veedame köögis. Nii ka seekord. Õunakooki teha ei jõudnud, aga ahjuõunad said imemaitsvad. Jõhvikasorbetti tegime ka. Pilti näeb siin.



Ahjuõunad jäätisega (kuuele)

6 keskmise suurusega õuna
võid
kaneeli
suhkrut

Koori õunad, eemalda õunasüda ning aseta õunad vormi. Tühimikku pane killuke võid ning suhkrut-kaneeli. Küpseta. Serveeri jäätisega.

Bakte epler med vaniljeis

Sügis...

Mõnikord oskavad inimesed üllatada. Positiivselt ja omamoodi armsalt. Ja eriti tore on see siis, kui seda teevad sinu jaoks peaaegu et võõrad inimesed ja eriti siis, kui viimasel ajal oled just pigem negatiivsete üllatuste osaliseks saanud.
Reede hommikuti ootab minuga samas peatuses bussi üks vanahärra. Ma ei julge pakkuda tema vanust, ma ei tea ta nime. Selline soliidne, pruuni bareti ja sõbraliku olemisega. Ta on seal olnud igal reedel, iga ilmaga. Kohtusime tänagi. Täna sammus ta otse minu juurde, naeratas ja küsis midagi... Sirutas siis käe välja ning lausus sõbralikult naeratades: "Ma kingin need sulle." ning poetas mulle pihku neli läikivat kastanimuna...

Aedoad tomati ja singiga

Mul on hirmsasti kahju, et ma viimasel ajal nii harva turule jõuan. Kui minu tööpäev läbi saab, siis on turul heal juhul vaid paar müüjat ja needki müüvad seda, mida nagu väga vaja ei olegi... Oma aeda mul ka ei ole. Aiaga tuttavaid on küll, kuid neile jõuan harva külla...
Neil harvadel kordadel, mil ma turule "normaalsel" ajal jõuan, üritan alati koti head-paremat täis osta. Mul on oma kartulitädi, oma tomatitädi, oma hapukurgionu... Kõik muu tuleb juhuslikelt tädidelt-onudelt. Viimane kord sain muu hulgas ka aedube.




Aedoad tomati ja singiga

Aedube
Head suitsusinki
Tomatit
Sibulat
Porgandit
Peterselli
Tilli
Natuke võid

Puhasta oad ja tükelda, keeda soolaga maitsestatud vees pehmeks. Sulata pannil või, lisa tükeldatud porgand ja sibul. Pruunista kergelt. Lisa sink, sektoriteks lõigatud tomatid ning oad. Maitsesta ning hauta natuke.

Hagebønner med tomat og skinke

Rabarberijäätis

Veel üks ammune võlg... Kuigi jah, tundub, et alles see oli... Ometi on sellest maikuu jäätiseõhtust juba mitu kuud möödas... Külaskäik Pireti juurde ja loomulikult oli vaja ju midagi uut ja maitsvat teha :) Ja kuna parasjagu oli rabarberihooaeg, siis otsustasime proovida rabarberijäätist. Mõeldud-tehtud :) Tööjaotus oli meil ka... Nagu alati. Mina keetsin moosi ja Piret tegi jäätise :)



Rabarberijäätis

4 dl vahukoort
2 munakollast
0,5 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
2 dl rabarberikeedist

Rabarberikeedis:
300 g rabarberit
1.5 dl suhkrut
1 dl vett
1 kaneelikoor
Valmista kõigepealt rabarberikeedis. Selleks tükelda rabarber 1 cm pikkusteks tükkideks. kuumuta suhkur ja vesi potis keemiseni. Lisa rabarber ja kaneelikoor. Keeda ilma kaaneta kuni rabarber läheb pehmeks ja segu pakseneb. Eemalda kaneelikoor. Enne jäätise valmistamist jahuta segu täielikult. Vahusta koor. Klopi munakollased, suhkur ja vanillisuhkur kohevaks vahuks. Sega omavahel vahukoor ja munavaht. Lisa rabarberikeedis ja valmista jäätisemasinaga jäätis. Masina puudumisel vala segu kaussi ja aseta sügavkülma. Vahusta iga poole tunni tagant. Serveeri kohe või pane segu karbiga sügavkülma, külmuta vähemalt neli tundi ja veereta jäätisepalliveeretajaga pallid.

Allikas: Angeelika Kang "Jäised ahvatlused"

Rammus suutäis, natuke ehk liiga magus, aga hea!

Rabarbrais

Kõndisin pühapäevasel Rüütli tänaval. Inimesi oli igasuguseid. Rõõmsaid ja kurbi. Kohalikke ja võõraid. Inimesi, kes vaatamata pühapäevale kiirustasid. Inimesi, kes lasid septembrikuu päikesel oma nina soojendada. Lihtsaid inimesi. Erilisi inimesi. Ühel pingil istus Hüva. Rüüpas õlut, tegi suitsu, kommenteeris hulkuvat kiisut... Nautis elu. Nii vähemalt tundus. Hüva kõrval istus pisut joogine noormees, kes ühel hetkel justkui ärkas ja küsis siis: "Ütle, kes olid sa enne seda, kui sinust sai see, kes sa oled praegu...?" Ma ei jäänud kuulama Hüva vastust. Astusin vaikselt edasi ning mõtlesin, et kes olin mina enne seda, kui minust sai see, kes ma olen praegu...

Külm kohvijook

Foto: Doora

Minust on saanud väikestviisi kohvisõltlane. Kindlasti on minust hullemaid, aga kohv on see, mis võib päeva päästa. Kui ma päris ausalt tunnistan, siis meelib mulle kohvi lõhn ning kohvimaitselised asjad veel rohkemgi kui kohv ise... Aga... Kohvita ei saa kuidagi... Kuumal suvepäeval võib päästa külm kohvijook. Ühte sellist me Dooraga tegimegi.

Vaja läheb:

lahustuvat kohvi
vett
piima
jääd

Lahusta kohvipulber veega (tee segu parasjagu kange), vahusta. Pane klaasi jää ning veega vahustatud kohvipulber. Vala peale piim ja naudi! ;)

Kaua tehtud...

Kunagi ammu... Ammu... Tegime M-ga ühise projekti... Mis see siis teha ei ole! Aga minu puhul kehtib ikka see reegel, et ka kõige väiksemad ja lihtsamad asjad võivad toppama jääda. Ja tavaliselt on lõpetamine kõige raskem. Mõnikord 5 minuti töö, mõnikord natuke pikema aja, aga kuidagi ei suuda end kokku võtta, et see lõpp ära teha. Aga... Selle projekti võib nüüd lõpetatuks kuulutada. Kõigest peaaegu 2 aastat läkski (ma ei taha mõeldagi, kui kaua mõned suuremad projektid meil aega võtaks :)- see siin on ju kõigest nõelapadi...).
Projekt nõelapadi- LÕPETATUD! :)

Det er nesten to år fra den dagen vi bestemte med M at vi MÅ ha felles håndverksprosjekter... Vi tenkte å begynne med noe som er enkel og som blir ferdig fort... Ha-ha :) Prosjekt nålepute- FERDIG! :)

Üks järjekordne etapp minu elus on läbi saanud. Suht emotsioonitult tegelikult. Kahju. Pigem on selline tühi tunne. Tühjus. Ükskõiksus. Võiks tunda mingit ülevoolavat ja hulluksajavat rõõmu, aga ei tunne. Kõik see oleks sobinud eelmisesse aastasse.

Aga tehtud see sai...

Nõgesesupp 1

Dooral külas. Seekord otsustasime, et mingeid suuri plaane ei tee. Kogemused ju näitavad, et plaanid võivad meil suured olla, aga tegudeni me tavaliselt ei jõua. Plaanid jäid tegemata ja teha jõudsime palju rohkem kui tavaliselt :)
Nõgesesuppi tegime ka. Supi sisse läks kartul, porgand, kruup, nõges ja natuke põdralihakonservi (no et lihasõbrad ei saaks kurta, et mis lihata lurri te siin pakute :) ) Ja arvake, kas potti jäi midagi alles? :)


Foto: Doora :)

Neslesuppe av friske nesler

Tuunikalasalatiga leivad

Ühed head asjad, mida ma oma paar-raksu-Eestist-ära aja jooksul tundma õppisin, olid erinevad söögid ja toiduained, millest ma varem kuulnudki polnud. Või kui olingi kuulnud, siis polnud mul õrna aimugi, mismoodi need maitsta võiksid. Näiteks krevetid või siis oliivid või kapparid. Ei midagi väga hullu tegelikult :) Kuid minu jaoks siiski täiesti uued maitsed.

Rootsis elades ütles sealne  perenaine mulle kohe alguses, et neile meeldib süüa ja HÄSTI süüa. Ja seda nad tõepoolest ka tegid. C oli väga hea kokk ning pea igal õhtul vaaritas ta midagi maitsvat, mina olin sageli köögis abiks. See tuunikalasalat ongi pärit tema menüüst. Retsepti tegelik päritolu on mulle kahjuks teadmata. Igatahes on see  väga hea salat, mis sobib hästi röstsaiaga või (röst)leivaga. Eriti hea oli see selle kergelt aniisimaitselise (vähemalt mulle tundus, et seal oli aniisi tunda!) leivakesega, mida C selle salati kõrvale alati pakkus (kui keegi teab, mis leivakesega tegu on, siis oleks tore, kui teada annaksite:) kahtlustasin ise, et äkki võiks see olla Polarbröd, aga vist ikka ei ole. Kujult on see küll sarnane, kuid maitse ei olnud päris see). 

Salat sobib hästi Nami-Nami kooskokkamisse :)


Tuunikalasalat:

1 karp tuunikala vees (C kasutas tegelikult tuunikala õlis)
porrut
musti oliive
väheke soola
hapukoort (siin kasutas C creme fraîche`i)

Lehttaina-kohupiimataskud

Kasutasin ahjuga elamist ära. Tegelikult oli vaja ühest lehttainast lahti saada. Viinereid ei viitsinud poest tooma minna, kapis oli kohupiima ja natuke rosinaid. Said siis sellised ruudud. Ja väga head said! Hirmus tahtmine oli poest uus tainas tuua:) Sarnane retsept on ka Nami-namis.

Olen viimasel ajal jälle kuidagi eriti vilets kokkaja olnud... Vaatasin siin mingi päev oma kastidesse pakitud kokaraamatuid ja retseptikogu. Et kus ja kellele ja millal... Unistused ja salasoovid. Hetkel on tunne, et need jäävadki kastidesse pakituks.

Pühadetunnet otsimas...

Kauneid pühi! God påske! Happy Easter!









Mõtlesin algul, et ei värvigi sel aastal ühtegi muna, aga et natukenegi mingit meeleolu tekitada, siis mõned ikka värvisin.

Asuu

Doora rõõmuks



Natuke nõukaklassikat ehk siis asuu. Ja kuna mulle meeldivad tomatised või tomatipastased toidud ning hapukurgile ei suuda ma ka kunagi vastu panna, siis võite kindlad olla, et see toit mulle maitses. Kohe väga. Retsept jällegi Nami-namist.

Chop Suey

Nami-nami kooskokkamine 33: HIINA KÖÖK . Retsept on pärit samuti Nami-namist.
Mulle väga maitses. Riisi asemel tegin munanuudlid ning seafilee asemel kasutasin sealiha, kus ka väike pekiriba sees. Fileega jääks siiski parem.
Juhuslikult külla tulnud inimene ka kiitis.

Chop Suey med svinekjøtt

Veel ühed papud

Veel ühele pisikesele piigale pisike kingitus. Väike Beti sai endale roosad papud.

Ikka on ju nii, et mõtled, et küll jõuab. Jõuab külla. Jõuab rääkida. Jõuab näha. Öelda asju, mis on varem ütlemata jäänud, aga mida tahaks ja võibolla oleks ka vaja öelda... Küll jõuab... Aega on... Ja siis ühel päeval on see inimene läinud. Igaveseks.

Elu on laul, on habras ta viis,
heliseb hetk... ja katkeb siis...

Indiapärane läätsehautis

Loodan, et ka see läätsehautis sobib Nami-nami kooskokkamise teemasse. Retsept siin. Mulle maitses. Pastinaaki mul ei olnud ja hautisesse lisasin natuke porgandit ja liha, et toekam oleks :)

Indisk linsestuing