Ikka on ju nii, et mõtled, et küll jõuab. Jõuab külla. Jõuab rääkida. Jõuab näha. Öelda asju, mis on varem ütlemata jäänud, aga mida tahaks ja võibolla oleks ka vaja öelda... Küll jõuab... Aega on... Ja siis ühel päeval on see inimene läinud. Igaveseks.

Elu on laul, on habras ta viis,
heliseb hetk... ja katkeb siis...